Teadmusjuhtimine

Ülesanne 1.

1.Teadmusjuhtimine mõiste, sisu ja olemus.

Mind  huvitav teadmusjuhtimine, sest see näitab  kuidas toimub teadmisi vahetus inimeste vahel ja  kui oluline see  on.

Teadmusjuhtimine hõlmab mitmeid organisatsioonides kasutavaid tegevusi, et identifitseerida, luua, esitada ja levitada teadmisi, et neid oleks võimalik organisatsioonis uuesti rakendada, et neist teatakse ja õpitakse. Teadmusjuhtimise eesmärk on tagada organisatsiooni teadmuse sellelt, et see võimaldaks uute teadmiste loomist. Oma elust võin näidet tuua: see on nagu töökolektiv kõik töötajad teadsid, millega teised tegelevad ja kelle käest vajalikku teadmist otsida. Aga praegu, väga kahjuks, inimesed muudavad. Igaüks teeb oma töö ja kõik loovad mis on loodud.

2.Teadmusjuhtimise kontseptsiooni areng ja selle peamised esindajad.

• Mõned olulisemad sündmused teadmusjuhtimise arengus:
• 1959 – Peter F. Drucker võttis kasutusele mõiste teadmustöötaja (knowledge worker)
• 1966 – Michael Polyani tutvustas termineid väljendatavad (explicit knowledge) ja vaiketeadmised (tacit knowledge)
• 1986 – Rootsi teadmusjuhtimise pioneer Karl-Erik Sveiby publitseeris koos Tom Lloydiga The Know-How Company. 
• 1991.aastal määrati Leif Edvinsson Skandia intellektuaalse kapitali asepresidendiks, mis oli esimene ametikoht, mis oli otseselt seotud teadmusjuhtimisega 
• 1991.aastal avaldas Ikujiro Nonaka Harvard Business Review-s artikli „knowledgecreating company‟, mille põhjal ta avaldas hiljem koos Hirotaka Takeuchi‟ga samanimelise raamatu (1995).
• 1993.aastal ilmus Tom Stewart‟i artikliteseeria ajakirjas Fortune – „Intellectual capital: your company‟s most valuable asset‟ , mis aitas tõsta teadlikkust teadmusjuhtimisest
• 1995 korraldati esimene konverents Ameerika Ühendriikides Houstonis – Knowledge For Strategic Advantage.
• 1996.aastal toimus esimene teadmusjuhtimise konverents Euroopas
• 1998.aastal pealkirjastas maailmapank oma maailma arenguaruande järgnevalt: Knowledge for Development.
•  Hiljutised uuringud näitavad, et 75-80% firmadel on teadmusjuhtimise programmid ja teadmusjuhtimisest räägitakse samuti haridusorganisatsioonide tasandil.

3.Teadmusjuhtimise arenguetapid ja neile iseloomulikud tunnused.

Teadmisi on võimalik omandada kolmes etapis: enne ja pärast teadmistega seotud tegevusi ja nende ajal. 

Näiteks võivad organisatsioonis uue projektiga alustavad isikud pöörduda teabeallikate poole, et tutvuda parimate kogemustega, mis on seotud varasemate sarnaste projektidega; et uurida, kuidas lahendada kerkinud probleeme ja millised oleksid projektijärgsed tegevused ja kontroll. Teadmusjuhtimisega tegelevad praktikud pakuvad süsteeme, andmebaase ja kogemusi, et hõlbustada ja formaliseerida neid tegevusi. 

Teadmisi võib ka omandada ja kirja panna enne projekti rakendamist, näiteks siis, kui projekti meeskond tegeleb projekti esialgse analüüsiga. Samuti võib protokollida projekti käigus omandatud kogemusi ning ka projekti tulemuste läbivaatamisel võidakse saada uusi teadmisi ning kogemusi, mis jäädvustatakse tuleviku tarvis. 

Erinevad organisatsioonid on rakendanud erinevaid teadmiste omandamise motivatsioone, sh kohustuslikku aruandlust ja tulemuslikuse mõõtmise plaanides kavandatud preemiaid. Arvamused selle kohta, kas need ergutused toimivad või mitte, on vastuolulised ja kindlale ühisele seisukohale ei ole jõutud. 

4.Teadmusjuhtimine lähtealuse ja seosed teiste teadusvaldkondadega.

Teadmusjuhtimine on seotud mitmete valdkondadega:

• Religioon ja filosoofia (epistemoloogia) võimaldavad mõista teadmiste olemust ja rolli

• Psühholoogia võimaldab mõista teadmiste rolli inimkäitumises

• Majandusteadused ja sotsiaalteadused võimaldavad mõista teadmiste rolli ühiskonnas

Teadmusjuhtimine on tihedalt seotud infojuhtimise ja dokumendihaldusega, juhtimisteooriaga jne.

5.Infojuhtimisele ja teadmusjuhtimisele iseloomulikud tunnused.

Infojuhtimine on erinevates vastastikus seostes olevate teabe hankimise, loomise, organiseerimise, jagamise ja kasutamise protsesside võrgustiku juhtimine, mis ühtse jätkuva protsessina võimaldab organisatsioonil kohaneda oma eesmärkide ja väliskeskkonnapoolsete teguritega. Infojuhtimise üldine eesmärk on teha kättesaadavaks õige info õigel ajal.Infojuhtimise eesmärgid

• Organisatsiooni põhitegevuse toetamine;
• Osalemise soodustamine;
• Organisatsiooni muutuste toetamine;
• Üldsussuhete kujundamine - kommunikeerimine ja informeerimine

Teadmusjuhtimine  hõlmab mitmeid organsiatsioonides kasutatavaid tegevusi, et identifitseerida, luua, esitada ja levitada teadmusi, et neid oleks võimalik organisatsioonis uuesti rakendada, et neist teataks ja õpitaks.

Teadmusjuhtimise programmid on tavaliselt seotud organisatsiooni eesmärkidega ja nende sihiks on jõuda spetsiifiliste tulemusteni, nagu näiteks jagatud teave, parendatud teostus, konkurentsieelis või kõrgetasemeline innovatsioon.

Tänapäeval kaasutakse organisatsioonilises teadmusjuhtimine kui ka infojuhtimine sest, see aitab edukas saada.

6.Teadmiste tüpoloogia

Paljud teoreetikud on koostanud teadmiste tüpoloogiaid ja näevad informatsiooni ühe lülinahierarhias:

• Andmed

•  Informatsioon

• Teadmus/tarkus

Erinevad organisatsioonid on rakendanud erinevaid teadmiste omandamise motivatsioone, sh kohustusliku aruandlust ja tulemuslikkuse mõõtmise plaanides kavandatud preemiaid. Arvamused selle kohta, kas need ergutused toimivad või mitte, on vastuolulised ja kindlale ühisele seisukohale ei ole jõutud. 

7.Teadmiste hankimise viisid ja allikad

Kust me saame hankida  teadmise?Kui me alustame lapsepõlvest siis esimine allika on meie vanemad. Nad õppivad meid rääkida, süüa jne. Pärast on lasteaed ja kool kus õpetajad kes õppivad meid hankida teadmisi, vaalida õige allika. Veel me ise olime teadmist allikad, me anname oma kogemus, praktikat teistele inimestele.

Viited:

• Virkus, S. Teadmusjuhtimise loengukonspekt.
• http://www.juhtimine.ee/763598/teadmusjuhtimine

Ülesanne 2.

I = 0 

Millised on artikli peamised seisukohad?
Info - kuigi see on otsustav ja peamine roll provoker ja evoker tähendusvarjundeid inimestesse - tal puudub sisemine tähendus oma.

Millised on seosed infojuhtimise ja teadmusjuhtimise vahel?

Infojuhtimine ja teadmusjuhtimine omavahel ühendatud. Kui on informatsioon siis on meil teadmus ja kui meil on teadmus siis on informatsioon

Millised on peamised järeldused, soovitused?

Autor oleks siiski soovite lugejaid sellest järeldada, paberi tähtsust järjest pannakse juurdepääsu teabele on tõsiselt tasakaalust välja, mille tähtsust, mis tuleb asetada tõlgendamine ja jagamine teavet ja et see ebavõrdsus tuleb kiiresti tegutseda hüvitamiseks.

Milliseid meetodeid autor kasutab järeldusteni jõudmiseks?

Ta üritab ajalehte, raamatuid, publikatsioonid jne

Ülesanne 3:

1.Teadmusjuhtimise põhikomponendid, protsessid ja infrastruktuur:

Teadmusjuhtimine on viimastel aastatel muutunud oluliseks juhtimisteooriaks või -

strateegiaks nii ettevõtetes kui ka hariduse valdkonnas ning seda peetakse kriitiliseks

edufaktoriks tagamaks organisatsioonide edukus ja stabiilsus.

Teadmusjuhtimine sisaldab kahte olulist komponenti:

• Teadmusjuhtimise protsessid
• Teadmusjuhtimise süsteemid

Teadmusjuhtimise protsessid.

Protsessipõhine lähenemine teadmusjuhtimisele keskendub teadmuse loomise, omandamise,

jagamise ja rakendamise/kasutamise protsessidele. Tihtipeale vaadeldakse neid protsesse

detailsemalt ja eristatakse teadmuse omandamist, loomet, kodifitseerimist, jagamist,

juurdepääsu, rakendamist ja taaskasutamist organisatsioonides ja organisatsioonide vahel.

Kõige populaarsemad on Meyeri ja Zacki (1996), Bukowitzi ja Williamsi (2000), McElroy (1993, 2003) ja Wiigi

(1993) mudelid teadmusjuhtimise tsüklist. Nende mudelite sünteesimisel on välja töötatud raamistik, mis näitab, kuidas informatsioon muutub organisatsiooni jaoks väärtuslikuks teadmuseks.

Wiig (1993)	McElroy (1993)	Rollet (2003)	Bukowitz ja Williams (2000)	Meyer ja Zack (1996)
Teadmusloome	Individuaalne ja rühmaõpe	Planeerimine	Hangi	Omandamine
Hankimine	Teadmusnõude valideerimine	Teadmusloome	Kasuta	Täiustamine
Kompileerimine	Informatsiooni omandamine	Integreerimine	Õpi	Säilitamine/uuesti leidmine
Transformatsioon	Teadmiste valideerimise	Organiseerimine	Panusta	Jagamine
Levitamine	Teadmiste integreerimine	Ülekandmine	Hinda	Esitamine
Rakendamine		Säilitamine	Ehita/säilita
Väärtustamine		Hindamine	Loovuta

Tabel 1: Teadmusjuhtimise tsükli protsessid

Teadmusjuhtimise infrastruktuur sisaldab omakorda 5 peamist komponenti:

• Organisatsioonikultuur- on organisatsioonis toimivate normide ja väärtuste kogum, mis mõjutavad ja kujundavad organisatsiooni liikmete käitumist, ootusi ja hoiakuid.

Juhani Lemmik (1999) toob välja organisatsiooni struktuuri viis eesmärki:

1) struktuur määrab alluvussuhted ning tööjaotuse, mille kaudu määratletakse

otsustetegemise protsess ja võimusuhted;

2) struktuur on üks eesmärkide saavutamise vahend;

3) struktuuri ülesandeks on infokanalite määramine - palju suheldakse horisontaalselt, palju

vertikaalselt? Tihti ei kattu infokanalid struktuuriga, sest lisaks formaalsetele suhetele on

oluline roll organisatsioonis mitteformaalsetel suhetel ehk informaalsel struktuuril;

4) struktuur on aluseks töötajakesksele lähenemisele - struktuur määrab töötaja positsiooni

organisatsioonis, tema vastutuse, töösuhted, kohustused ja õigused. Nendest peaks iga

töötaja olema ise teadlik;

5) struktuuri kaudu toimub juhtimise täiustamine - iga juht peab teadma, mida tema alluvad

teevad ning seeläbi leidma viise tööprotsesside efektiivsemaks muutmiseks.

• Organisatsiooni struktuurid-võivad mõjutada teadmusjuhtimist praktikakogukondade (community of practice) kaudu, mida vaadeldakse IV moodulis.

• Organisatsiooni informatsiooniline infrastruktuur-võib vaadelda kui andmete töötluse, säilitamise ja kommunikatsioonitehnoloogiate ja -süsteemide kogumit (andmebaasid, serverid, arvutid, infokandjad jms) ja kõik protsessid nende töö tagamiseks. See hõlmab kõiki organisatsiooni infosüsteeme.

• Üldteadmised-koosnevad kasutatavast terminoloogiast ja sõnavarast, teadmusvaldkondade tunnustamisest, kognitiivsetest mudelitest, ühistest normidest ja väärtustest ning samuti individuaalsete teadmiste kogumist. Organisatsiooni üldteadmised või ühisteadmus võimaldab soodustada üksikisikute ekspertteadmiste arengut integreerides selle teiste organisatsiooniliikmete teadmistega.

• Füüsiline keskkond-pakkudes töötajatele võimalusi

kohtuda ja jagada informatsiooni ja kogemusi. Kohvikud ja kohvinurgad, puhkenurgad jms

pakuvad võimalusi üksteiselt õppida ja jagada teadmisi ning kogemusi.

Füüsilise keskkonna olulised aspektid on:

• hoonete disain ja nende paiknemine üksteise suhtes
• asukoht, suurus ja tööruumide tüübid
• töötajate kohtumispaikade arv ja disain.

2.Teadmusjuhtimise tsükli mudelid.

1.Meyeri ja Zacki mudel (1996) kasvas välja infotoodete disaini- ja arendustöödest.

2.Bukowitzi ja Williamsi (2000) mudel näitab, kuidas organisatsioonid loovad, säilitavad ja

juurutavad strateegiliselt olulisi teadmisi väärtuste loomiseks.

3.McElroy mudel (1993) kirjeldab teadmiste elutsüklit, mis koosneb teadmiste loomise ja

integreerimise protsessidest seoses organisatsiooni mäluga, uskumustega ja ärikeskkonnaga.

4.Wiigi mudel (1993) rõhutab kolme tingimust, mis on vajalikud organisatsiooni edukuse

tagamiseks:

• tooted, teenused ja kliendid
• ressursid (inimesed, kapital ja töövahendid/seadmed)
• võime tegutseda.

Wiigi mudelis sisaldab teadmiste loomine õppimist isiklikust kogemusest, formaalset haridust

ja väljaõpet, intelligentsust, õppimist meedia ja raamatute vahendusel ning kaaslastelt.

3.Organisatsioonikultuur, organisatsiooni struktuur, organisatsiooni infotehnoloogiline infrastruktuur, üldteadmised, füüsiline keskkond.

Organisatsioonikultuur on organisatsioonis toimivate normide ja väärtuste kogum, mis

mõjutavad ja kujundavad organisatsiooni liikmete käitumist, ootusi ja hoiakuid.

Organisatsioonikultuur suunab organisatsiooni liikmeid selles suunas, mida sobib/võib ja

mida ei sobi/või konkreetses organisatsioonis teha. Organisatsioonikultuuri komponentideks

on tema missioon, visioon ja põhiväärtused ning organisatsiooni mikrokliima ja juhtimisstiil.

Organisatsiooni struktuur määrab suurel määral selle, kuidas ja millises ulatuses rollid, kohustused

delegeeritakse, kuidas toimub koordineerimine ja kontroll ja kuidas toimub infoliikumine

juhtimistasandite vahel. Organisatsiooni struktuur määrab ka võimusuhted organisatsioonis

ning sellest oleneb organisatsioonile püstitatud eesmärkide täitmine.

Teadmusjuhtimise mõjutajaks on organisatsiooni infotehnoloogiline infrastruktuur. Kuigi

teatud infotehnoloogiad ja süsteemid on otseselt arendatud teadmusjuhtimise tarbeks, on

organisatsiooni üldine infotehnoloogiline infrastruktuur oluline teadmusjuhtimise komponent.

Infotehnoloogilist infrastruktuuri võib vaadelda kui andmete töötluse, säilitamise ja

kommunikatsioonitehnoloogiate ja -süsteemide kogumit (andmebaasid, serverid, arvutid,

infokandjad jms) ja kõik protsessid nende töö tagamiseks. See hõlmab kõiki organisatsiooni

infosüsteeme.

Üldteadmisi, mis koosnevad kasutatavast terminoloogiast ja sõnavarast,

teadmusvaldkondade tunnustamisest, kognitiivsetest mudelitest, ühistest normidest ja

väärtustest ning samuti individuaalsete teadmiste kogumist. Organisatsiooni üldteadmised

või ühisteadmus võimaldab soodustada üksikisikute ekspertteadmiste arengut integreerides

selle teiste organisatsiooniliikmete teadmistega.

Füüsiline keskkond võib soodustada teadmusjuhtimist pakkudes töötajatele võimalusi

kohtuda ja jagada informatsiooni ja kogemusi. Kohvikud ja kohvinurgad, puhkenurgad jms

pakuvad võimalusi üksteiselt õppida ja jagada teadmisi ning kogemusi.

Füüsilise keskkonna olulised aspektid on:

• hoonete disain ja nende paiknemine üksteise suhtes
• asukoht, suurus ja tööruumide tüübid
• töötajate kohtumispaikade arv ja disain.

4.Teadmusringluse protsessid.

Nonaka käsitluses on teadmusloome üks osa teadmusjuhtimisest ja siin võib eristada nelja
teadmiste kujunemise protsessi, etappi või faasi ehk nelja erinevat teadmusloome mustrit:

• Sotsialiseerimine (vaikiv -> väljendatud)-s toimub üksikisikute omavaheline suhtlemine, tunnete, emotsioonide, kogemuste, tehniliste oskuste, mentaalsete mudelite ehk mõttemallide ja vaiketeadmiste jagamine.
  
• Eksternaliseerimine (väljendatud -> väljendatud)-toimub vaiketeadmuse konverteerimine väljendatud teadmuseks: vaiketeadmus dokumenteeritakse, pannakse kirja läbi dialoogi ning nendest saab väljendatud teadmus.
  
• Kombineerimine (väljendatud -> vaikiv)-toimub väljendatud teadmuse baasil keerulisema ja süstematiseerituma uue väljendatud teadmuse loomine.
  
• Internaliseerimine (vaikiv -> vaikiv)-toimub väljendatud teadmuse baasil uue vaiketeadmuse teke.
  

Ülesanne 4.

Tahan koostada teadmusjuhtimise ühe organisatsiooni analüüsi, kus ma ise töötan, see on „Enteabor OÜ“.

See organisatsioon on hambakliinikute võrk. Kliinikud asuvad Tallinnas ja Maardus.

See firma on üsna edukas ja ma arvan, et ta kasutab Wiigi mudelit. Wiigi mudel rõhutab kolme tingimust, mis on vajalikud organisatsiooni edukuse tagamiseks:

• tooted, teenused ja kliendid
• ressursid ( inimesed, kapital ja töövahendid ning seadmed)
• võime tegutseda.

Minu arvates, et meie firmas kõik need komponendid on olemas.

Põhilised teadmusjuhtimise protsessid, mis toimuvad „Enteaboris OÜ-s“ on:

• info hoidmine, nt klientide, töötajate, teenuste kohta.
• info levitamine, nt töötajate ja klientide vahel.
• uute teadmuste omandamine( teiste töötajate kogemus, internet, raamatud jne)

Mida ma tahaks muuta süsteemis?

Kõigepealt ei meeldi uute teadmiste omandamise süsteem. Mõnikord juhtub, et leida vajalikku infot või asjatundjat, tuleb kulutada liiga palju aega. Mul oleks kõik jagatud osakondadeks ja igaüks nendest vastutaks konkreetse ülesande eest.

Teiseks tahaks täiendada infosüsteemi klientiidest. Tuleb luua andmete baas, mis asub statsionaarselt arvutis ja kust võib saada infot igal hetkel sõltumata internetist.